Kuulsatest meestest (Liber de viris inlustribus)
Püha Hieronymuse (u. 347-419/420) Kuulsatest meestest ("De viris inlustribus"; a-st 392/393) on 135 varaseima kristliku…
Raamatust
"Kuulsatest meestest" on Hieronymuse pärandis üksainus vihk, ent see vihk on mitmes suhtes originaalne. Teosel algul pealkiri puudus. Näit. Augustinuseni jõudis see ilma pealkirjata, nagu selgub ühest 397. a. kirjast Hieronymusele. Keegi vend, kellelt Augustinus selle sai, nimetas teost hoopis "Epitaafiks" (epitaphium). Hieronymus vastab kirjale 404. a., et teose pealkiri peaks olema "Kuulsatest meestest" (De inlustribus viris) või "Kirikukirjanikest" (De scriptoribus ecclesiasticis). Ehkki Hieronymus kasutab esimest varianti sageli, esineb käsikirjades ka teine variant ning veel Liber või Series või Catalogus virorum illustrium. Teose proloog laseb teost mõista teataval moel apologeetilisena. Paganlikud filosoofid (kellest Hieronymus nimetab kolme kõige mõjukamat kristluse kriitikut hilisantiigis - Kelsost, Porphyriost ja keiser Julianust) ei ole suutnud kristlikku õpetust aktsepteerida, pidades seda intellektuaalselt küündimatuks - arvates, et "kirikul pole ainustki filosoofi ega kõneosavat ega yhtki õpetlast." Sokraatilisel viisil peaks Hieronymuse teos aitama kriitikutel (ehkki konkreetsed kolm olid juba surnud) "mõista oma asjatundmatust." Kiriku rehabiliteerimiseks traditsioonilise kultuuri seisukohalt oli Hieronymuse vormivalik hästi põhjendatud. Ajalookirjandus ja panegüürika olid hilisantiigis põimunud. De viris illustribus kui biograafiazanr on pika ajalooga, nagu näitab ka Hieronymuse esitatud kuulsate biograafide nimerida proloogis. Hilisantiigis oli biograafiazanr ajalookirjanduses valitsev. Kui välja arvata Ammianus Marcellinus, mahtusid IV sajandil selle kõrvale üksnes õpiku- või teatmikulaadsed lihtsas keeles epitoomid ja kroonikad (näit. L. Ampeliuse Liber memorialis, Eutropiuse Breviarium ab urbe condita). Astuda Cicero ja Suetoniuse jälgedesse, mida Hieronymus proloogis rõhutab, tähendas liitumist kirjanduse põhihoovusega, mis levis kiirelt ja mõjukalt. Seda näitab ka samal ajal (u. 395) ilmunud Historia Augusta´ks nimetatud Rooma keisrite elulugude kogumiku populaarsus. Et kristlikust kirjasõnast Hieronymusel konkreetseid eeskujusid võtta ei olnud, kasutas ta algmaterjalina - nagu näitavad hilisemad uurimused - esimese 78 peatüki jaoks (kuni Arnobiuseni) Eusebiose Kiriku ajalugu ja 10 esimese peatüki jaoks ka Uue Testamendi kaanonit. Teose teine pool tugineb tema enda kogutud materjalile, milles ta tunnistab lünklikkust: inimesed on jätnud oma teosed avaldamata või on need muul põhjusel jäänud kättesaamatuks. Viisi, kuidas Hieronymus…
Toote andmed
Autor: Hieronymus · Kirjastus: Johannes Esto Ühing · 174 lk · ISBN 978-9985-876-64-0 · 9.90 EUR · Laos
Saadaval Estoraamat OÜ e-poes
Estoraamat OÜ — turvaline ost, kiire saatmine, hea klienditugi.