Fritz Riemann õppis Leipzigis ja Berliinis psühholoogiat ning psühhoanalüüsi. Ta oli üks Müncheni Psühholoogia ja Psühhoteraapia Instituudi rajajaid. Ta töötas seal õppejõuna, õpetades ka psühhoanalüüsi. Tal oli oma psühhoteraapia praksis. Teenete eest psühhoanalüüsi alal valiti ta New Yorgi Ameerika Psühhoanalüüsi Akadeemia auliikmeks. Selles raamatus esitab autor inimese eksistentsile olemuslikest põhihirmudest lähtudes õpetuse iseloomust, mis väljub erialastest raamidest ja annab laiemale lugejaskonnale ettekujutuse psühhoanalüütilisest praktikast. Autori “põhivormid” – skisoidsed, depressiivsed, sundustega ja hüsteerilised isikud – on saanud psühholoogia kindlaks koostisosaks.
